Näitus ”Bowie x Sukita”

Vestlusring: Mis teeb toote väärtuslikuks?

 Tallinn Design House ja Tallinna Ettevõtlusinkubaator esitlevad Disainiöö / Tallinn Design Festival 2026 satelliidiprogrammis neljapäeval, 1. oktoobril kell 18.00 vestlusringi “Mis teeb toote väärtuslikuks?”.

2026. aasta Disainiöö peateema „Tootedisaini tulevik“ keskendub sellele, kuidas kujundavad järgmise põlvkonna tooteid ja teenuseid jätkusuutlikkus, kohanemisvõime, kaasavus ja materjaliteadlikkus. Tallinn Design House’i vestlusringis vaatame neid küsimusi läbi ehte-, naha- ja moekunsti ning küsime, mida tähendab väärtus tootedisainis.

 Kas väärtuse loob kvaliteetne ja vastupidav materjal, läbimõeldud funktsioon, tugev disainikeel või hoopis emotsionaalne side tootega? Millal saab tootest midagi, mida inimene ei soovi lihtsalt kasutada, vaid tahab hoida, parandada, kanda ja aastate pärast uuesti valida? Ning kuidas muutub meie arusaam väärtuslikust tootest maailmas, kus peame üha teadlikumalt mõtlema materjalidele, tootmisele ja tarbimisele?

Vestluses osalevad:
 Sofia Hallik / SOMA – ehtekunstnik, kelle loomingus kohtuvad vorm, materjal ja kontseptuaalne mõtlemine. Ehe kui väike ja isiklik ese avab küsimuse, kuidas võib toote väärtus sündida selle tähendusest, kandjast ja emotsionaalsest seosest.

 Stella Soomlais – nahadisainer ja -kunstnik, kelle loomingus kohtuvad materjaliteadlikkus, funktsionaalsus ja ringdisaini põhimõtted. Stella lähenemine disainile vaatab toote kogu elukaart – kuidas seda kasutada, hooldada, parandada ja võimalikult kaua väärtustada.

 Cärol Ott / carolxott – rõivakunstnik, kelle loomingut iseloomustavad ekspressiivsed vormid, julged värvid ja materjalikeskne lähenemine. Tema loodud rõivad on enamat kui lihtsalt kandmiseks mõeldud seemed – need on tugeva identiteedi ja iseloomuga tooted, milles kohtuvad materjal, vorm, käsitöö ja isiklik lugu.

Kolme disaineri kaudu uurime, millest toote väärtus tegelikult sünnib ning kuidas võiksid kvaliteet, kestvus, materjaliteadlikkus, funktsionaalsus ja emotsionaalne väärtus kujundada tuleviku tootedisaini.

Oled oodatud kuulama, kaasa mõtlema ja küsimusi esitama!

 Sündmus on TASUTA, kuid palume end eelnevalt registreerida: https://forms.gle/D3HJBF6P5tnUU3Xs8!

 Vestlusring toimub kell 18.00 aadressil Rotermanni 14 (disainipood Tallinn Design House). Uksed avatakse kell 17.30!

Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku

Tänavu juunis täitub 30 aastat Rotermanni Soolalao avamisest näitusepaigana. 1908. aastal valminud tööstushoones alustasid tegevust Eesti Arhitektuurimuuseum ja Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti osakond. Tekkis paik, kus hakati kujundama kaasaegse näituseruumi tähendust Eestis.

Soolalaost sai oluline kunsti ja arhitektuuri kohtumispunkt. Kuna varasem kogemus sellises mahus puudus, tuli näituseformaadid ja töömeetodid kohapeal välja töötada. 1990. ja 2000. aastatel katsetasid kunstnikud siin uusi meediume ja väljendusviise, suhestudes muutuva ühiskonna ning pealetungiva massikultuuriga. Soolaladu pakkus ruumi projektidele, mis ei mahtunud traditsioonilistesse galeriidesse – eri valdkonnad põimusid ning kunstivormide piirid muutusid liikuvaks.

Paralleelselt eksperimentaalse kunstiga kujundas Eesti Arhitektuurimuuseum Soolalao näitustega kohalikku arhitektuurilugu. Näitused aitasid avada ja mõtestada Eesti 20. sajandi arhitektuuripärandit. Formaadilt keskenduti isikunäitustele, nende põhjal koostatud trükistele ja muuseumikogu kasvatamisele.

Näitusel „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku“ kohtuvad erinevad fenomenikillud, mis on teinud Soolalaost Soolalao: 1990. ja 2000. aastate murrangulised kunstnikud, siin katsetatud meediumid ja ideed ning arhitektid, kelle loomingut on arhitektuurimuuseumi näituste kaudu järjepidevalt esile toodud. Tollased ideed ja praktikad kohtuvad kaasaegse loominguga.

“On olnud moodsat ja moodsaimat kunsti, liikuvaid ja liikumatuid objekte, veevulinat, linnulaulu, suitsupomme ja laulvaid skulptuure, pikutavaid kollaseid mehi, hingavaid raudvoodeid ja rippuvaid klavereid. Rotermanni Soolalaos tundub kõik olevat kuidagi teisiti kui tavalises muuseumis, näitusesaalis või kontserdil. Kõik tundub siin olevat võimalik.” Karin Hallas-Murula, 1998

Kuraatorid:

Grete Margna (Eesti Arhitektuurimuuseum)

Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseum)

Arhitektid ja kunstnikud:

Arnold Matteus, Anita Kremm, Ene-Liis Semper, Erika Nõva, Hanna-Eliise Kitter & Saskia Krautmann, Ilmar Malin, Kiwa, Kristel Zimmer, Liisamari Viik, Marko Mäetamm, Toomas Rein, Urmas Viik, Valve Pormeister, Tiiu Kirsipuu

Näituse arhitektuur: Priit Põldme, Reet Sepp (Joonprojekt)

Graafiline disain: Mette-Mari Kaljas, Chloé Gourvennec

Näitus toetab Eesti Kultuurkapital

Täname: Eesti Kunstimuuseum, Floorin

Raul Meele näitus ”Konkretiseerimine”’

Raul Meel (1941) on üks tuntumaid Eesti avangardkunstnikke ning kontseptuaalse kunsti ja konkreetse luule olulisemaid esindajaid Euroopas. Ta on osalenud rohkem kui 600 grupinäitusel ja 100 isikunäitusel ning on ainsa Eesti kunstnikuna rahvusvahelise tippbiennaali laureaat. Teda tuntakse ka Eesti kunsti kõige nimekama autodidakti ja autsaiderina. Kunstiteadlane Mai Levin on Raul Meele tähendust Eesti kunstis võrrelnud helilooja Arvo Pärdi omaga muusikas.

Konkreetse luule puhul ei oma tähendust üksnes sõnad, vaid visuaalne elamus, sõnade ja märkide rütmiline struktuur, värvide mäng, kordus ja kandev vaikus. Täht muutub pintslilöögiks, sõnadest kujuneb arhitektuur, lehest saab ruum ning luulest objekt.

Näitus toimub Artner.ee kunstiplatvormi eestvedamisel, kuraatoriks Jaan Heinsoo.

Näitus on avatud kuni 15.10.2026.

Masayoshi Sukita näitus ”Bowie x Sukita”

9. oktoobril jõuab esmakordselt Eestisse Jaapani ikoonilise fotograafi Masayoshi Sukita fotonäitus popmuusika legendist David Bowiest. Tegemist on läbi rohkem kui saja foto kulgeva visuaalse teekonnaga, mis ühendab nende neli aastakümmet kestnud loomingulise partnerluse. Septembri lõpus pälvib Sukita Londonis Abbey Road Music Photography Awards nimelise elutöö auhinna.

Masayoshi Sukita sattus David Bowie lähedusse üpris erandlikul kombel: ta ei rääkinud inglise keelt ning Bowie ei rääkinud jaapani keelt. Kuid 1972. aastal Londoni tänaval Bowie plakatit nähes teadis ta kohe, et ta peab seda inimest pildistama. See, mis pidi olema üks sessioon, kujunes neli aastakümmet kestnud mõjukaks koostööks.

Sukita järgis Bowiet maailma eri paikades alates Tokyo pressikonverentsidelt Berliini stuudiosessioonideni, Kyoto tänavatel ning New Yorgi kontsertlavadel. Selles sõpruses kohtusid kaks uudishimu: Sukita oli lummatud lääne kultuurist, Bowie idast. Tulemuseks sündisid fotod, mis ei ole pelgalt pildid artistist, vaid dokumenteeriv sari kahest maailmast teineteist avastamas.

Sukita üles võetud Heroes (1977) albumikaas, on midagi enamat kui muusikafotograafia — see on kultuuriajalugu.

🗓️ 09.10-25.04.2027

Näituseprogramm ulatub kindlasti kaugemale muuseumi ruumidest. PoCo korraldab regulaarsete vahedega sündmusi: giidituure, filmiüritusi, tribüütbändi õhtuid ning intiimsemaid õhtud koos Bowie diskograafia sügavamatesse kihtidesse  sisenevate DJ-de ja muusikaekspertidega.

Näitust esitleb PoCo koostöös Gbg Art AB ja ONO artega.