Sarah Murray & Inerts

 Näitus „Arhitekt Miia Masso. Viies vaatuses“

Isikuarhiiv on elu juhuslikkuse peegel. Arhitekt Miia Masso töötoaarhiivi on kogunenud materjali, mis avab üle 50 aasta tegutsenud arhitekti töökaare. Näitus liigub kronoloogiliselt ja temaatiliselt ajas tagasi, jaotades ühe arhitekti töö viieks temaatiliseks vaatuseks. Iga vaatuse juhtmotiiviks on mõni Miia Masso elu saatnud ese.

Nii nõukogude ajal kui ka taasiseseisvunud Eestis tegutsenud arhitekti loomingus saab näha mõlemale ajastule omaseid projekte: kortermaju, suvilaid, individuaalelamuid, avalikke hooneid, planeeringuid ja ärikeskusi. Isikuarhiivist on välja toodud hulk omapäraseid originaale, aga ka koopiaid, mida arhitekt on pidanud oma portfoolio oluliseks osaks. Tervik mõjub isiklikuna – valikutest kumab läbi inimene, tema ilumeel, väärtused ja alalhoidlik karisma.

Miia Masso isikunäitus „Arhitekt Miia Masso. Viies vaatuses“ avaneb 11. juunil kell 17 ning jääb külastajatele avatuks 23. augustini.

Kuraatorid: Triin Reidla, Siim Tanel Tõnisson

Näituse kujundus: stuudio TÄNA (Ra Martin Puhkan, Kertu Johanna Jõeste, Siim Tanel Tõnisson)

Graafiline disain: Tuuli Aule

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Bauroc, Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Kunstiakadeemia.

Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku

Tänavu juunis täitub 30 aastat Rotermanni Soolalao avamisest näitusepaigana. 1908. aastal valminud tööstushoones alustasid tegevust Eesti Arhitektuurimuuseum ja Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti osakond. Tekkis paik, kus hakati kujundama kaasaegse näituseruumi tähendust Eestis.

Soolalaost sai oluline kunsti ja arhitektuuri kohtumispunkt. Kuna varasem kogemus sellises mahus puudus, tuli näituseformaadid ja töömeetodid kohapeal välja töötada. 1990. ja 2000. aastatel katsetasid kunstnikud siin uusi meediume ja väljendusviise, suhestudes muutuva ühiskonna ning pealetungiva massikultuuriga. Soolaladu pakkus ruumi projektidele, mis ei mahtunud traditsioonilistesse galeriidesse – eri valdkonnad põimusid ning kunstivormide piirid muutusid liikuvaks.

Paralleelselt eksperimentaalse kunstiga kujundas Eesti Arhitektuurimuuseum Soolalao näitustega kohalikku arhitektuurilugu. Näitused aitasid avada ja mõtestada Eesti 20. sajandi arhitektuuripärandit. Formaadilt keskenduti isikunäitustele, nende põhjal koostatud trükistele ja muuseumikogu kasvatamisele.

Näitusel „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku“ kohtuvad erinevad fenomenikillud, mis on teinud Soolalaost Soolalao: 1990. ja 2000. aastate murrangulised kunstnikud, siin katsetatud meediumid ja ideed ning arhitektid, kelle loomingut on arhitektuurimuuseumi näituste kaudu järjepidevalt esile toodud. Tollased ideed ja praktikad kohtuvad kaasaegse loominguga.

“On olnud moodsat ja moodsaimat kunsti, liikuvaid ja liikumatuid objekte, veevulinat, linnulaulu, suitsupomme ja laulvaid skulptuure, pikutavaid kollaseid mehi, hingavaid raudvoodeid ja rippuvaid klavereid. Rotermanni Soolalaos tundub kõik olevat kuidagi teisiti kui tavalises muuseumis, näitusesaalis või kontserdil. Kõik tundub siin olevat võimalik.” Karin Hallas-Murula, 1998

Kuraatorid:

Grete Margna (Eesti Arhitektuurimuuseum)

Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseum)

Arhitektid ja kunstnikud:

Arnold Matteus, Anita Kremm, Ene-Liis Semper, Erika Nõva, Hanna-Eliise Kitter & Saskia Krautmann, Ilmar Malin, Kiwa, Kristel Zimmer, Liisamari Viik, Marko Mäetamm, Toomas Rein, Urmas Viik, Valve Pormeister, Tiiu Kirsipuu

Näituse arhitektuur: Priit Põldme, Reet Sepp (Joonprojekt)

Graafiline disain: Mette-Mari Kaljas, Chloé Gourvennec

Näitus toetab Eesti Kultuurkapital

Täname: Eesti Kunstimuuseum, Floorin