Sel suvel möödub 45 aastat Tallinna olümpiaregatist. Suure purjespordivõistluse korraldamise soov sai teoks 1970. aastatel, mil Tallinn valiti olümpiamängude kaaskorraldajaks ning algasid ettevalmistused regati läbiviimiseks. Peale purjetamise kaasnesid olümpiaregatiga ulatuslikud arendusplaanid ja ehitusprojektid, mistõttu on regatile eelnev kümnend omandanud kohalikus arhitektuuriloos erilise tähenduse. Niinimetatud olümpiaehituse eesmärk oli linna ilmet kiiresti kaasajastada.
Tallinn muutus regati ettevalmistuste käigus märkimisväärselt. Plaan hõlmas Teise maailmasõja purustustest jäänud linnaehituslike haavade parandamist ning tühimike täitmist uue hoonestusega. Tallinna mereäär vabastati osaliselt tööstusest, uuendati insenertehnilisi süsteeme ning mitmed piirkonnad said värskendatud ilme. Lisaks arhitektuurile ja linnaplaneerimisele pöörati tähelepanu ka disainile – seda nii linnaruumi, tarbeesemete kui ka plakatikunsti näitel.
Regatiks valmisid mitmed praegugi tuntud hooned: Pirita purjespordikeskus, teletorn, Olümpia hotell ja lennujaama uus terminal. Lisaks olümpiarajatistele kerkisid uued elumajad, bürood, terviseasutused ja kultuurihooned, mille autoriteks olid Eesti arhitektid, sisearhitektid ja insenerid. Nõukogude Liidu okupatsiooni tingimustele vaatamata püüti regati tuules eestlastest eestvedajate algatusel parandada siinsete inimeste eluolu. 1980. aasta suvi tundus paljudele mõneti kui viiv vabadust, ent raudne eesriie sulgus veel mitmeks aastaks.
Kokku kavandati olümpiaehituse käigus üle 120 arhitektuuriobjekti, millest osa ehitati valmis, osa kerkis hiljem, ent osa jäigi pelgalt ideeks. Näitus tutvustab seda ambitsioonikat etappi Tallinna linnaarenduses.
Näitus on avatud Eesti Arhitektuurimuuseumis ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi hoovis 30. aprillist 28. septembrini 2025.
Kõik komplektid hinnaga 110€
Iga komplekt sisaldab mitmekesist valikut vintage lambic-õllesid
