Sügisküünla töötuba

Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus.

Sel suvel möödub 45 aastat Tallinna olümpiaregatist. Suure purjespordivõistluse korraldamise soov sai teoks 1970. aastatel, mil Tallinn valiti olümpiamängude kaaskorraldajaks ning algasid ettevalmistused regati läbiviimiseks. Peale purjetamise kaasnesid olümpiaregatiga ulatuslikud arendusplaanid ja ehitusprojektid, mistõttu on regatile eelnev kümnend omandanud kohalikus arhitektuuriloos erilise tähenduse. Niinimetatud olümpiaehituse eesmärk oli linna ilmet kiiresti kaasajastada.

Tallinn muutus regati ettevalmistuste käigus märkimisväärselt. Plaan hõlmas Teise maailmasõja purustustest jäänud linnaehituslike haavade parandamist ning tühimike täitmist uue hoonestusega. Tallinna mereäär vabastati osaliselt tööstusest, uuendati insenertehnilisi süsteeme ning mitmed piirkonnad said värskendatud ilme. Lisaks arhitektuurile ja linnaplaneerimisele pöörati tähelepanu ka disainile – seda nii linnaruumi, tarbeesemete kui ka plakatikunsti näitel.

Regatiks valmisid mitmed praegugi tuntud hooned: Pirita purjespordikeskus, teletorn, Olümpia hotell ja lennujaama uus terminal. Lisaks olümpiarajatistele kerkisid uued elumajad, bürood, terviseasutused ja kultuurihooned, mille autoriteks olid Eesti arhitektid, sisearhitektid ja insenerid. Nõukogude Liidu okupatsiooni tingimustele vaatamata püüti regati tuules eestlastest eestvedajate algatusel parandada siinsete inimeste eluolu. 1980. aasta suvi tundus paljudele mõneti kui viiv vabadust, ent raudne eesriie sulgus veel mitmeks aastaks. 

Kokku kavandati olümpiaehituse käigus üle 120 arhitektuuriobjekti, millest osa ehitati valmis, osa kerkis hiljem, ent osa jäigi pelgalt ideeks. Näitus tutvustab seda ambitsioonikat etappi Tallinna linnaarenduses.

Näitus on avatud Eesti Arhitektuurimuuseumis ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi hoovis 30. aprillist 28. septembrini 2025.

“Kohvikujutud”

Anna Karakjan on Saaremaalt pärit kunstnik. Sündinud 1998-aastal Kuressaares. Ta on harinud end 11-aastat Kuressaare Kunstikoolis. Aastal 2021 lõpetas Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuse õpingud moedisainis. 2023-aastal alustas ta magistriõpinguid Tallinna Ülikoolis kunstiteraapias. Ta on loonud 8 moekollektsiooni ja osalenud nendega edukalt moekonkursidel. Anna Karakjani isikunäitusel “Kohvikujutud” Gallery Cafes on eksponeeritud kunstniku kõige värskem looming.

Oma kunsti loob ta segatehnikas. Autor kasutab selleks tušši, akrüüle, akvarelle, värvipliiatseid, markereid ja söepliiatseid. Samuti peab ta oluliseks taaskasutust.

2023-aastal lõi kunstnik ise saja kohviku projekti, kus ta külastas sadat erinevat kohvikut ning lõi seal kohapeal visandid. Saja kohvikuvisandi kohvikud olid kuues erinevas linnas – Tallinn, Kuressaare, Tartu, Paide, Helsingi ja Viljandi.  Autor lõi sellest projektist inspireerituna näituse, kus visandid on kunstitöödeks loodud. Näituse väljapanekul on ka abstraktseid kohvikumelu kunstitöid. Kunstnik hindab ka humoorikust ja taaskasutust. Sellele viidates on kunstitöödeks taaskasutatud näiteks pizzakarpe ja vanu peegleid. 

Näitus on oluline, et tutvustada Saaremaa kunstnikku. Karakjan soovib näitusel tutvustada erinevates kohvikutes kujutatud  omapärast kunstistiili. Anna käib ka tihti kohvikutes joonistamas – sellest ka idee – luua teostest näitus. Eesmärgiks on kunstilise väljenduse pakkumine, kohaliku kultuuri tutvustamine, kogukonna ühendamine, koostöö edendamine, meelelahutus, kultuuri säilitamine ja emotsioonide pakkumine. Näitusega soovitakse edasi anda heade suhete olulisust ning arutlust ja omavahelist koostööd elus. . Sihtgrupiks on kohalikud Eestlased, turistid ja  kaasaegse kunsti nautlejad.