NatGeo näitus „Lood spordist“

Lembit Peegli hinnatud näituse fotod „Peegel Pildis“ (Fotografiskas 24.1–18.5.2025) Gallery Cafes

LEMBIT PEEGEL (s 1936) on Eesti spordifotograaf, kes on jäädvustanud meie spordilugu pea kuue aastakümne vältel. Tema pühendumus ja järjepidevus on teinud temast ühe olulisima lüli Eesti spordikultuuris ning kinnitanud tema nime kui ühe tuntuma ja hinnatuma spordifotograafi Eestis. Kirgliku spordimartstaja ja -harrastajana hinnatakse Peeglit eelkõige tema tööeetika, detailitaju ning erakordse visuaalse keele pärast. Tema fotod suudavad talletada kogu spordiemotsioonide spektri: ilu, valu, kirge, pettumusi ja lootust. Peegli ulatuslikust arhiivist leiab nii Eesti spordi kui ka sportlaste olulisemad ja ajalooliselt tähenduslikud hetked, aga ka laiemalt siinse spordikultuuri ajalugu.

Fotografiska Tallinnas oli Lembit Peegli esimene isikunäitus Peegel/Pildis avatud 24.01–18.05.2025. Näitus keskendus valikule tema töödest 1970–1990. aastatest. Seintel on müügiks eksponeeritud osa näitusel olnud töödest. Huvi korral palume ühendust võtta Fotografiska Tallinnaga.

Kontakt: margit.aasmae@fotografiska.com

National Geographicu näitus „LOOD SPORDIST“

Rotermannis on avatud National Geographicu näitus “Lood spordist”, kus on väljas rohkem kui sajandi jooksul jäädvustatud fotod erinevatest spordialadest ja sportlastest üle maailma.

22 valitud fotot, millest vanim on pildistatud 1909. ning uusim 2016. aastal. Esindatud on erinevad tiimi- ja üksikalad ning ka ekstreemsport, teiste hulgas maadlus, hoki, sukeldumine, alpinism, rulasõit. Kohalikke näituse külastajaid rõõmustab ka Eesti aadliku ja fotograafiahuvilise Irina Ungern-Sternbergi tehtud pilt sõrmemaadlusest.

Näitus on Rotermanni kvartali Hobujaama tänava poolses seinas ning jääb üles augusti lõpuni.

Rotermanni Suveraamatukogu

Peaväljakul asuvas kasvuhoones on juba kolmandat aastat järjest avatud suveraamatukogu! Huvilised leiavad raamatuid nii eesti, soome kui ka inglise keeles kokandusest, ajaloost, arhitektuurist ja spordist. Sekka veel ilukirjandust ning lasteraamatuid.

Naudi lugemist mõnel Rotermanni kohviku terrassil, istumisalal või vii uus raamat koju kaasa – teoseid tagastama ei pea!

Suveraamatukogu varustab raamatutega Eesti Rahvusraamatukogu Hoiuraamatukogu.

Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus.

Sel suvel möödub 45 aastat Tallinna olümpiaregatist. Suure purjespordivõistluse korraldamise soov sai teoks 1970. aastatel, mil Tallinn valiti olümpiamängude kaaskorraldajaks ning algasid ettevalmistused regati läbiviimiseks. Peale purjetamise kaasnesid olümpiaregatiga ulatuslikud arendusplaanid ja ehitusprojektid, mistõttu on regatile eelnev kümnend omandanud kohalikus arhitektuuriloos erilise tähenduse. Niinimetatud olümpiaehituse eesmärk oli linna ilmet kiiresti kaasajastada.

Tallinn muutus regati ettevalmistuste käigus märkimisväärselt. Plaan hõlmas Teise maailmasõja purustustest jäänud linnaehituslike haavade parandamist ning tühimike täitmist uue hoonestusega. Tallinna mereäär vabastati osaliselt tööstusest, uuendati insenertehnilisi süsteeme ning mitmed piirkonnad said värskendatud ilme. Lisaks arhitektuurile ja linnaplaneerimisele pöörati tähelepanu ka disainile – seda nii linnaruumi, tarbeesemete kui ka plakatikunsti näitel.

Regatiks valmisid mitmed praegugi tuntud hooned: Pirita purjespordikeskus, teletorn, Olümpia hotell ja lennujaama uus terminal. Lisaks olümpiarajatistele kerkisid uued elumajad, bürood, terviseasutused ja kultuurihooned, mille autoriteks olid Eesti arhitektid, sisearhitektid ja insenerid. Nõukogude Liidu okupatsiooni tingimustele vaatamata püüti regati tuules eestlastest eestvedajate algatusel parandada siinsete inimeste eluolu. 1980. aasta suvi tundus paljudele mõneti kui viiv vabadust, ent raudne eesriie sulgus veel mitmeks aastaks. 

Kokku kavandati olümpiaehituse käigus üle 120 arhitektuuriobjekti, millest osa ehitati valmis, osa kerkis hiljem, ent osa jäigi pelgalt ideeks. Näitus tutvustab seda ambitsioonikat etappi Tallinna linnaarenduses.

Näitus on avatud Eesti Arhitektuurimuuseumis ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi hoovis 30. aprillist 28. septembrini 2025.